Saturday, January 15, 2011

E-lugeri omaniku ABC

E-lugeri omaniku ABC

Kui Sa oled omale soetanud e-lugeri ja selle kodus karbist välja võtnud, siis mis saab edasi?
Manuaalid on tavaliselt pikad ja paljud ei viitsi neid läbi lugeda. Siiski soovitan soojalt. Tihti leiab sealt igasuguseid lahedaid ja kasulikke nippe, näiteks, kuidas panna oma lemmikpilti ekraanisäästjaks vms.

  1. Osta lugerile kaitsekile ja/või kaaned! See on esimene asi, mis on erinevates õpetusteski öeldud. Mina olen kohati suur kobakäpp ja ei ole tore, kui selline kallis asi maha kukub ja katki läheb. Või siis mingi asi kotis ekraani katki teeb.
  2. Teiseks oleks siiski mõistlik lugeda natuke manuaali.
  3. Lülita luger sisse ja muuda sätted omale sobilikuks ja käepäraseks. (Juhul kui sellised võimaluse olemas on)
  4. Lae oma arvutisse programm Calibre (http://calibre-ebook.com/ ) See annab Sulle palju võimalusi e-raamatute organiseerimiseks ja formaatide muutmiseks.
  5. Kasuta ära kõik võimalused ning lae omale alla TASUTA saadaolevad raamatuid. (www.raamatumaailm.ee ; www.gutenberg.org ; www.baen.com ; www.manybooks.net ;
    www.feedbooks.com ; http://ebooks.adelaide.edu.au) Hiljem on neid alati võimalik kustutada!
  6. Soeta omale soovitud raamatud! Eestikeelseid e-raamatuid saab hetkel osta www.apollo.ee ; www.rahvaraamat.ee ; www.kriso.ee ; www.ebooks.ee ja alates hiljemalt märtsist 2011 ka www.raamatumaailm.ee
  7. Alati on soovitatav teha raamatutest omale kuhugi kolmandasse kohta koopiad. Kui arvuti või lugeriga peaks midagi juhtuma, siis pole Sa vähemasti oma raamatutest päris ilma.
  8. Lae oma e-raamatud Calibre`sse ja vajadusel muuda nende formaat enda lugerile sobilikuks.
    (kui luger toetab, siis kõige parem on EPUB formaat)
  9. Ühenda luger arvutiga (USB kaabli abil). Lae soovitud raamatud lugerisse. Calibre`s saad seda teha ühe nupulevajutusega.
  10. Sea ennast mugavasti sisse ja hakka lugema :)

P.S Mina igatsen väga väikest raamatu külge käivat lugemislampi. Vahel on tahtmist bussis või kuskil veidi halvemini valgustatud kohas lugeda, siis tuleb selline väike asjake vägagi kasuks.


Kuidas valida e-lugerit


Kuidas valida e-lugerit.

E-lugeri valimisel on oluliseks aspektiks, milliseid formaate seade toetab ja milliste failidega te kõige rohkem hakkate kokku puutuma. Ehk siis, kust te raamatuid ostma hakkate ja mis dokumete te tahate sealt vaadata.

Põhilised saadaolevad formaadid on järgmised:

Amazon Kindle AZW – Seda formaati toetavad ainult Amazon Kindle lugerid. Neid raamatuid müüb Amazon ise ja nende valik on väga suur ning hinnad küllaltki soodsad.
Mobipocket MOBI – On mõeldud eelkõige nutitelefonidele, samas toetab seda Amazon Kindle.
Sony Reader LRF – Formaat on loodud Sony poolt ja Sony lugerile, selles formaadis raamatute hulk on küllaltki piiratud. Kõik uuemad Sony lugerid toetavad ka PDF ja EPUB formaate.
Adobe Reader PDF - Antud formaati toetavad enamik lugereid, sealhulgas Amazon Kindle uuemad mudelid.
EPUB – Antud formaat on kõige levinum ja parem e-raamatute lugemiseks. Seda toetavad kõik lugerid peale Amazon Kindle. Kuid epub faile on võimalik muuta Calibre rakenduse abil mobi failideks, mida Kindle toetab. Sellisel juhul ei tohi aga algne epub fail olla DRM kaitstud.

Et muuta PDF faile EPUB failideks või vastupidi on kõige lihtsam kasutada samuti Calibre programmi.

E-raamatute käsitlemisel on kindlasti abiks selline programm nagu Calibre mida saab tasuta alla laadida siit: http://calibre-ebook.com/. Selle abil saab muuta e-raamatute formaate vastavalt lugerile ning organiseerida oma e-raamatukogu.
Sellel lehel http://en.wikipedia.org/wiki/Ebook_reader#Supported_File_Formats on tabelina välja toodud erinevad failiformaadid ja mudelid, mis neid toetavad.

Osad raamatud on kaitstud sotsiaalse DRM`ga (Digital Rights Management). Kui osta selline raamat, siis peaks kindlasti vaatama, et fail oleks Sinu lugerile sobivas formaadis DRM AZW, DRM PDF, DRM EPUB jne.

Sotsiaalne DRM tähendab, et raamatud varustatakse spetsiaalse vesimärgiga, mis sisaldab ostja personaalseid andmeid ja mille kaudu ostja isik seotakse konkreetse ostetud e-raamatu failiga. Sotsiaalse DRM lahenduse vesimärgistust kutsume digitaalseks exlibriseks. Kõikidele poodidele ka võimaluse oma täiendava DRM lahenduse loomiseks. Näiteks Apple ja Amazon on loonud oma DRM lahenduse ja koos sellega ka suletud müügisüsteemi.
Sotsiaalne DRM jätab raamatu ostjale võimaluse hea tava ja moraali raames e-raamatuga vabamalt ümber käia. Kui keegi siiski otsustab sellise raamatu edasi müüa või torrentina vastavale saidile üles laadida, siis vesimärk juhatab kirjastuse teose algomanikuni.
Klassikaline (hard) DRM seevastu laseb raaamtut lugeda vaid ühes keskkonnas, seda ei saa laenata ega edasi anda, sest tehnika lihtsalt ei võimalda. See süsteem on ääretult piiratud. Näiteks juhtub e-luger või nutitelefon katki minema, siis ollakse kohe ilma ka raamatutest, sest mujal neid avada ei saa.


Friday, January 7, 2011

Kiidukitarr


Eelmise aasta novembri keskel võtsin julguse kokku ja läksin cv näpus Kaubamaja Apollosse. Vedas...sain jõuluhooajaks Lõunakeskuse Apollosse tööle. Minusuguse raamatuhullu jaoks on see kui ülim õnnistus ja taevamanna. 
Senistest töökohtadest meeldis mulle seal kõige rohkem! Mis sest, et palk on madal ja mis sest, et mul haridus hoopis teisel alal ja mis sest, et müüja töö pole võib-olla nii prestiižne töökoht kui tahaks. Aga ma olin seal 100% rahul. Mul oli kogu aeg midagi teha: riiuleid organiseerida, kaupa välja panna, müüa, suhelda, soovitada, raamatutega tutvuda. Super, super, super!!! Lisaks on kollektiiv vahva, nalja nabani ja toetus seljataga. Võib - olla selle lühikese ajaga on mu nägemus veidi pealiskaudne või kiidan siin liiga suure hooga aga minu jaoks jättis kogu see krempel positiivse tunde. Kahju ainult, et neil pikemal hetkel midagi pakkuda polnud. Nüüd istun kodus ootejärjekorras:)










Thursday, December 2, 2010

Miks on e-luger hea ehk kuidas ma endale NOOK'i sain

See tekst on juba mõnda aega raamatumaailmas üleval olnud, nüüd mõtlesin, et postitan siia ka :)

Kogu lugu algas sellest, et ma lugesin raamatuid arvutist ja ühel hetkel, umbes pärast 15ndat raamatut, olin sunnitud silmaarsti külastama. Kui ma vanasti nägin silmakontrollis ka neid kõige pisemaid ridu, mida tegelikult nägema ei pidanud, siis seekord asi nii roosiline polnud – arst kirjutas mulle „vanainimeste“ ehk siis pluss-prillid. Selle peale ütles üks mu sõber teisele: „ Saad aru, tüüp luges ennast pimedaks!“ :P


Hakkasin uurima, kas oleks mõni parem võimalus e-raamatute lugemiseks. Tartu raamatukogudes (ma usun ka mujal Eestis) puuduvad tihti just need raamatud, mida mina lugeda tahan ning väljaprintimine oleks jube tüütu.

Palju netis surfamist ja uurimist ning tulemuseks leidsin kaks varianti: E-luger ja Tablet PC (ehk siis Ipad vms, neid on igas suuruses). Tabelt PC-l on funktsioone kordades rohkem ning hind on soodsam kui lugeril. Ikkagi jääb ta siiski arvutiks, mis on tagant valgutatava ekraaniga ning millest mul oli just tarvis vabaneda.

E-lugeril on e-ink ehk siis elektroonilise tindi ekraan (mustvalge). See tähendab seda, et ekraani pind on nagu paber, pimedas on vaja lampi ja päikese käes näeb lugeda iga nurga alt. See tähendab ka seda, et ta rikub silmi vähem kui mistahes arvutiekraan.

Kui kasutada lisa mälukaarti, mahutab lugeja väga palju raamatuid. Mul endal ilma mälukaardita on seal hetkel 38 raamatut üks muusikaalbum ja paar audioraamatut. Tänu mp3 failidele on mälu küllaltki täis, lubatakse ju siiski, et peaks 1500 raamatut mahtuma. Vast ilma muusikata mahuks ka. Päris tore on mõelda, et tavalise märkmiku suuruse aparaadi näol on mul käekotis üle 1000 raamatu.

Siit tuleb kohe järgmine lugeri pluss, seda saab kasutada ka mp3 pleieri asemel.

Lugeja aku peaks ideeliselt kestma 1700 lehepööret või siis 3-4 päeva. Aku kestvus oleneb suuresti sellest, kui palju lugeda. Minu lugemise juures 1700 pööret küll välja ei tule, pigem 3 päeva kui 4. Laadimine kestab kuskil 3h.

Mõnedel e-lugeritel on peal ka paar mängu nagu sudoku või male.

Osad lugejad on varustatud neti brauseriga, mis mõnes olukorras osutub väga mugavaks. Kuigi ekraan on väike ja mustvalge ja reageering küllaltki aeglane, saab hädavajaliku tehtud. Osadel on 3G, osadel wi-fi ja mõnel mõlemad ühilduvused.

Osadel lugeritel on puutetundlik ekraan, mis võib küll olla mugav, kuid mõnes olukorras hakkab ebamugavalt peegeldama.

Paaril mudelil on Inglise keelsed seletavad sõnaraamatud, mis on väga hea, kui lugeda Inglise keeles raamatuid. Klõpsad sõnal või trükid sisse ja voilaa. Kahjuks B&N NOOK`il töötab see ainult epub failidega.

Kõik e-lugejad võimaldavad lugeda epub ning pdf faile, Enamik ka pdb, txt ja html faile. Faile on võimalik netis väga lihtsalt üheks või teiseks muundada.

Lugerite hinnad on vahemikus 2800-5000. Aga kui mõelda, et paljud e-raamatud on saadaval ka tasuta ja lugemine on ääretult mugav, siis tasub lugeja ennast ära.
Ainuke suurem puudus on see, et tal ei ole seda igale raamatule iseloomulikku lõhna, mis on minu meelest raamatu puhul oluline.

Oma lugeriga olen ma väga rahul! Käes hoida kergem ja kaasas kanda on kergem, lisaks ei litsu raamatud enam mu käekotis teisi asju laiaks ega lähe kortsu :p Mis kõige olulisem, silmadele on
e-ink ekraan palju mõnusam kui arvuti oma!

Aga prillide pesemist on mul vaja jätkuvalt õppida :(

Wednesday, December 1, 2010

Elureeglid

Koristades leiab vahel igasuguseid asju, mille olemasolu oled võib-olla juba ammu unustanud. Mina leidsin näiteks ühe kaustiku, kuhu olen kirja pannud tsitaadid ühest raamatust, mida lugesin umbes 10 aastat tagasi.
Tegemist on Anders Jacobssoni ja Sören Olssoni raamatuga "Emanuel: küberprints". Iseenesest on raamat väga sarnane Berti päevikutega aga võib olla natuke veel siivutum. Peategelasel Emanuelil on sõber Tage, kellel on arengupeetusega vend Per. Per`il on oma elureeglid, mis on väga lihtsad, loogilised ja väga positiivsed aga samas mõned omavad kerget filosoofilist maiku. Nii mõndagi neist kasutasin kooliajal ka oma kirjandites.

1. Kui elad, tuleb elada ja mitte olla surnud.

2. Ma pean teadma, mida tahan, enne kui saan midagi otsustada.

3. Rumalaid ei ole olemas. On vaid need, kes teevad rumalusi.

4. Ma teen kõike nii hästi kui suudan.

5. Ära söö kollast lund!

6. Ma pean armastama seda, mida tahan armastada - niisiis, kui ma ei ole eriti võimekas selles, mida ma tahan, siis pean seda õppima.

7. See, mida ma endast usun, muutub tõeks - vähemasti mu enda jaoks.

8. Kui ma naljast aru ei saa, olen võib-olla juba neljapäevaks surnud. Ja selles ei ole enam midagi naljakat.

9. Pole vaja kedagi teist, et saaksin tunda oma enese tundeid. Niisiis, kes on see, kes tunneb? - mina - Kes
saab minu tunnete osas midagi ette võtta? - Mina! Nii heas kui halvas.

10. Mõnikord pean peatuma, et aru pidada, milline tunne peitub mõne mõtte taga ja milline mõte peitub mõne tunde taga.

11. Miski ei ole õige ega vale, kõik oleneb sellest, kuidas ma asjasse suhtun.

12. Kui pöörata vasakus kurvis paremale, siis näeb rohkem loodust.

13. Matildale ei meeldi, kui tema kõhu pealt tolmuimejaga tolmu võetakse.(Matilda on Per`i tüdruksõber)

14. Me peame üksteisega rääkima, muidu võib meelest minna, mismoodi asjad käivad.

15. Kui keegi on minu peale vihane, siis ma tänan teda, sest kui ta vihastab põhjusega, siis ütleb see mulle midagi, mille peale ma pole ise osanud tulla - ja vastupidisel juhul on see lihtsalt naljakas.

16. Ma räägin üksnes seda, mida tegelikult mõtlen - kui olen vihane, siis näitan, et olen vihane, kui olen rõõmus, siis näitan, et olen rõõmus. Mitte vastupidi. (Per nimetab seda reegliks nr. 7)

17. Mitte miski, mis teised teevad, ei puutu minusse. See on õige või vale üksnes nende endi jaoks. (Per nimetab seda reegliks nr.5)

18. Ma ei peereta magades - muidu ma järgmisel päeval ei tea, kas ma seda tegin. (Per nimetab seda reegliks nr. 32)


Kui leiaks nüüd ka teised kogutud tsitaadid üles oleks jube mõnus! Saaks hakata neid vaikselt www.raamatumaailm.ee tsitaadikogusse lisama.